WILL SHORTZ: Ristsõnadest õpib alati midagi.
Kuma ristsõnatoimetust külastas oktoobri lõpus ristsõnamaailma üks korüfeesid, New York Timesi ristsõnatoimetaja Will Shortz, kes oli heal meelel nõus vastama ka Suurte Ruutude küsimustele.
Kui vanalt sa avastasid enda jaoks ristsõnad ja kes oli selles „süüdi”?
Lahendamise algusaega ma kahjuks ei mäleta, kuid kodus keegi teine igal juhul ristsõnu ei lahendanud. Koostamist alustasin üsna noorena, esimene ristsõna valmis 8–9aastaselt. Esimese müüdud ristsõnani läks sealt veel veidi aega, kuid 14aastaselt teenisin juba oma esimese honorari. New York Timesi müüsin esimese ristsõna 23aastasena.
Miks sa hakkasid ristsõnu koostama?
Osaliselt seetõttu, et õppimist veidigi edasi lükata. Lisaks meeldis mulle ristsõnade koostamise juures väga töö loovus ja mentaalne stimulatsioon. Mulle meeldib, et ristsõnad võivad sind viia inimmõttepõllu ükskõik mis väljale, ristsõnadest õpib alati midagi, nii koostades kui ka lahendades.
Sa oled toimetanud 17 aastat NY Timesi ristsõnu, mis ilmuvad selles miljonilise tiraažiga ajalehes iga päev ja lisaks veel ligi kolmesajas USA ajalehes. Mis teeb NY Timesi ristsõna nii eriliseks, et seda peetakse ristsõnade kuldstandardiks?
NY Timesi ristsõnad on kõige kõrgemal intellektuaalsel tasemel mõistatused Ameerika Ühendriikides – need eeldavad lahendajalt kõrgeimal tasemel teadmisi ja nutikust. Ristsõnade teemad ja küsimused võivad olla väga kavalate konksudega. Näiteks toimetasin hiljuti ristsõna, mida lahendades sai vihjeks teada, et ristsõna lahenduse saab kätte üle ühe rea vastupäeva lugedes. Loomulikult tuli selle väljaselgitamiseks kõigepealt terve ristsõna ära lahendada.
Sa oled oma Eesti-visiidi ajal näinud ka mitmeid Eesti ristsõnaajakirju. Mis on sinu arvates suurim erinevus Eesti ja USA ristsõnade vahel?
Eesti ristsõnad on Skandinaavia stiilis, kus küsimused on ristsõna sees ruutudes, kuid Ameerikas on need ristsõnast väljaspool, st klassikaliselt. Mulle meeldib rohkem Ameerika laad, sest küsimused on pikemad ja niiviisi on parem koostada keerulisemaid ristsõnu. Ameerikas võib küsimus koosneda 25 sõnast, aga Skandinaavia tüüpi ristsõnas vaid kahest-kolmest.
Eestis on ristsõnades väga kasutatud sõnad näiteks “Iasi”, “Ion”, “R.U.R”. Mis on kõige kasutatumad sõnad USA ristsõnades?
“R.U.R” on ka meie ristsõnalahendajatele väga tuttav teos, aga kõige levinum vastussõna USA ristsõnades on “era” (e. k. ajastu, eera), uuringute andmetel esineb see sõna 7,4 protsendis USA ristsõnades. Neljatähelistest on populaarseim “area” (e. k. piirkond) 6,6 protsen-diga ning viietähelistest “erase” (e. k. kustutama) 4,1 protsendiga.
Kas Eestiga seotud küsimused on NY Timesi ristsõnades tavalised?
Alates 1993. aastast on sõna “Estonia” esinenud NY Timesi ristsõnas 16 korda. Nädala alguses (NY Timesi ristsõna läheb nädala edenedes järjest raskemaks, kõige raskem on see laupäevases lehes) on küsimuseks olnud „Tallinn on selle pealinn”, laupäeval on aga küsimuseks olnud „Riik Peipsi järve ääres”. Tartut on küsitud vaid üks kord ning laupäevases lehes küsiti Eesti suuruselt teist linna. Lisaks on kuus korda esinenud sõna “estonian” (eestlane või eesti keel) ja küsimusteks on nädala keskel olnud kas „soome-ugri keel” või „Euroopa keel, mida räägib miljon inimest”. Igal juhul kavatsen ma järgmine kord panna Eesti kohta käivaks küsimuseks „Maa, kus leiutati Skype”.
Oskad sa välja tuua oma ristsõna-toimetajakarjääri lemmikristsõna?
Oh, lemmikristsõnu on päris mitu – üks mu lemmikuid on 1996. aasta presidendivalimiste päeval ilmunud ristsõna, millel oli kaks lahendust – õige oli nii „Clinton valitud” kui ka „Bob Dole valitud” (i. k. Clinton elected ja Bob Dole elected). Küll siis õnnestus saada nii positiivset kui ka negatiivset vastukaja, ilmselt vastavalt sellele, mis keegi lahenduseks sai või kelle poolt valimistel hääletas.
Ka 1. aprilli ristsõna on alati mingi trikiga. Kord avaldasime ühe autori ristsõna kaks korda järjest (tavaliselt ei juhtu seda kunagi). Konks oli selles, et 31. märtsi ja 1. aprilli ristsõna ruudustikud olid täiesti identsed ja samad olid ka kolm esimest ja kolm viimast küsimust. Tegelikult olid ristsõnavastused täiesti erinevad, kusjuures erinevad olid ka kolme esimese ja viimase küsimuse vastused. Aga ma sain palju kiruvaid kõnesid, enne kui lahendajad avastasid, et tegemist oli kahe erineva ristsõnaga.
Üldiselt saadetakse mulle toimetusse igal nädalal circa 100 ristsõna, aga avaldada saan ma neist kahjuks vaid seitse.
Sa oled Loogika MM-i asutaja ja Maailma Loogikamõistatuste Föde-ratsiooni kaasasutaja ning see organi-satsioon on juba 19 aastat hea seisnud, et toimuksid selle ala maailmameistrivõistlused. Mis on sinu enda lemmikmõistatused?
Minu lemmikud on sudoku, kenken ja jaapani mõistatused – neid puhta loogikaga samm-sammult lahendades tunnen ma alati rahuldust.
Meie igapäevaelu on täis probleeme, enamasti puuduvad selged lahendused. Me lihtsalt punnitame oma elust läbi nii hästi-halvasti, kui oskame. Aga inimese tehtud mõistatuse, olgu see siis ristsõna või sudoku, abiga saame me võimaluse lahendada ühe probleemi algusest lõpuni. Ja kui me lahendamise lõpetame, valdab meid lõpetamisest saadav rahuldustunne. Kahjuks seda tunnet päriselus väga tihti ette ei tule.
Sinu igapäevatöö nõuab palju ajutööd, kuidas sa keha ja vaimu tasakaalus hoiad?
Nii fanaatiliselt, nagu ma suhtun ristsõnadesse, suhtun ma ka lauatennisesse. Tavaliselt mängin kuus päeva nädalas ą 2,5 tundi. Minu eesmärk on mängida erinevates lauatenniseklubides rohkem kui keegi teine ajaloos. Tänaseks päevaks olen ma mänginud 113 klubis 31 USA osariigis ja 29 klubis 17 välisriigis.
Sa oled ka fanaatiline kollektsionäär ning sul on kodus maailma suurim ristsõnade ja mõistatuste kollektsioon. Mille üle sa oma kollektsioonis eriti uhke oled?
Minu kollektsiooni kuulub maailma esimese ristsõna originaalväljaanne ja teadaolevalt on see ainus, mis erakätes on. Lisaks on mul palju Sam Lloydi (maailma parim ristsõnakoostaja, kes tegutses 1980ndatel ja 1990ndate alguses) ristsõnu. Ta oli minu lapsepõlve suur ristsõnaeeskuju ja põhiliselt tänu temale saigi minust ristsõnakoostaja. Ristsõnadega seotud esemetest on minu kollektsioonis aastal 1925 ehk ristsõnahulluse algusaastatel valmistatud ristsõnakäevõru. Kalliks pean ma ka president Bill Clintoni saadetud sünnipäevakaarti minu 50. sünnipäevaks, kus ta muu hulgas kirjutas: „Mis iganes New York Timesis veel ilmub, ristsõna on see, mis garanteerib mulle hea tuju.”
Küsis: Jaanus Laidna
Foto: Jaanus Laidna
