Sven Mikser – poliitik. Räägitakse, et olles kunagi koolis “viie” taha “miinuse” saanud, hakanud Sven nutma. Ise ei mäleta ja arvab, et see on ehk rohkem legend, aga keskkooli lõpetas kuldmedaliga küll.
Sageli arvatakse, et ristsõnu lahendavad need inimesed, kellel on vaba aega laialt käes. Sinu puhul on liigsete ajavarude olemasolusse küll raske uskuda.
Ega ma nii ülitõsine lahendaja olegi, aga kui kätte satub, siis ikka lahendan ja enamasti lahendan ära. Üldse ma arvan, et see jutt ajapuudusest on rohkem moodsa aja leiutis, kus on hästi popp olla 24 tundi päevas hõivatud. Ma arvan, et tegelikkuses asi pole nii hull ja kuskil kohvitassi juures ikka mõni mõtiskeluhetk tekib.
Veel väidavad kriitilised inimesed, et ristsõnade lahendamine on lihtsalt oma olemasoleva mälu sisu kasutamine, mis olulisel määral ei arenda. Söandad sa sellele vastu vaielda?
Kindlasti pole see kõige tõhusam eneseharimise vorm, rohkem ikka meelelahutus. Aga mälutreeninguna on see päris hea ja ristsõnu on ka seinast seina. On ristsõnu, kus nõrkemiseni korduvad sellised küsimused nagu 13. element – alumiinium, ja saad üha uuesti ja uuesti teada, et piirits on teise sõnaga ui, teadmata mida kumbki neist sõnadest tegelikult tähendab. Aga samas on olemas ka ristsõnu, kus on tõsisemaid teadmisi vaja ja kus tekib ka uusi teadmisi. Ma arvan, et kui mõni inimene, otsides entsüklopeediast prantsuse heliloojat või saksa riigitegelast, saab sealt teada ka tema sünnidaatumi ja tähtsamad teosed, siis on sellel tegevusel ka otsene hariduslik väärtus.
“Kuldse Trio” mees Jüri Vlassov väitis, et temale on ristsõnad eelkõige meelelahutus ja tema harilikult tarkadest raamatutest abi ei otsi. Kas sina lähed raamaturiiuli kallale, kui mõni ristsõna kipub poolikuks jääma?
Oo-jaa, kui õnnestub see ühe puuduva tähega prantsuse helilooja üles leida, lähen ikkagi teatmeteose kallale, sest tahan teada saada, mida ta kirjutanud on. Sellisest asjast on kasu mitutpidi. Kui näiteks saad teada, et on olnud selline helilooja nagu Bizet, tekib ka väike huvi tema loomingu ja eluloo vastu.
Kas ma saan õigesti aru, et sinu ristsõnade eelistus jääb ikka sinna “kange” poole peale?
Jah, kindlasti. Ma võib-olla lihtsalt ei vaja sellist enesetõestust, et ostan mingi lasteristsõna, lahendan ta ära ja tunnen ennast palju targemana. Muidugi võib ennast liigitada inimkonna targema poole hulka, olles miljonimängus vastanud ära 200-krooni küsimuse, et marmelaadi tehakse ainest nimega agar-agar. Aga ma tõesti eelistan kangemaid väljakutseid.
Mis juhtub siis, kui ristsõna jääb lõpuni lahendamata? Mõned fanaatilised lahendajad ütlevad, et see on halvim, mis juhtuda saab. Siis jääb kohe tükiks ajaks hingele.
Ilmselt ma ei ole nii tuline fänn. Tihtilugu pikivad ristsõnade koostajad sisse ka selliseid pähkleid nagu näiteks “küla Etioopias”. Heast atlasest selle küla ehk ka leiaks, aga saadud teadmine ei oma praktilist väärtust ning sellele pole põhjust aega kulutada. Las ta siis jääb pealegi lahendamata, lõppudelõpuks on see ju lihtsalt ristsõna ja ei midagi enamat.
Intelligentsi on püütud defineerida mitut moodi – üks levinumaid määratlusi kõlab, et “intelligents on seoste leidmise oskus”. Järelikult võid pea fakte täis toppida, palju eksameidki teha, aga kui A-d ja B-d kokku viia ei oska, on asi mõttetu. Mis sa arvad, kas intelligents on arendatav?
Ilmselt mingit imet pole võimalik korda saata, aga arendatav on ta kindlasti. Siin on samasugune seos nagu arvuti kõvaketta ja protsessori kiiruse vahel – võib ju olla hea seoste leidmise oskus, aga kui peas teadmisi pole, siis pole ka mille vahel seoseid leida. Ja vastupidi: faktoloogilistest teadmistest pole mingit tolku, kui neid õigel ajal käiku ei oska lasta.
Kodulinnas Paides teatakse hästi, et olid kooliajal ka hea sportlane. Kuidas tagantjärele tundub, kas humanitaarhuvid ja spordile kulutatud aeg olid omavahel õiges proportsioonis? Äkki on antiigist laenatud kõnekäänd “terves kehas terve vaim” veidi kulunud?
Paistab siiski, et see väide peab paika. Nimelt minu kooliaegne peakonkurent kolmikhüppes Rait Männik (koostajanimega Aare Mikk – toim.) teeb häid ja ühtlasi raskeid ristsõnu ning on praegu minu lemmikuks ristsõnaautorite hulgas. Mis puudutab proportsioone vaimse ja kehalise arendamise jaoks kulutatud aja osas, siis midagi siin kahetseda küll ei ole. Minu praegune elu annab küll vaimse poole ekspluateerimiseks tunduvalt rohkem võimalusi kui füüsiliste võimete ärakasutamiseks.
Oleksid valmis Raidile ka ristsõnade koostamises konkurentsi pakkuma?
Ei, selle asjaga ma pole tegelenud ja arvan, et heade ristsõnade koostamine polegi niisama kättevõtmise asi – see nõuab vastavate andmebaaside loomist, teatavate oskuste ja vilumuste väljakujundamist.
Oled sa ise kunagi analüüsinud, miks sul on rohkem teadmisi kui keskmisel inimesel? Vähemalt su sõbrad väidavad nii.
Noh, mälu on päris hea ja loodetavasti on ka seda süstematiseerimisvõime. Loen kindlasti keskmisest rohkem ja vaatan ka paljusid telekanaleid – lisaks kodumaistele BBC, CNN, populaarteaduslikest kõikvõimalikud Discovery kanalid, National Geographic, Animal Planet. Kui on piisavalt huvi ja keelteoskus võimaldab asjast aru saada, siis midagi ikka koguneb kahe kõrva vahele.
Kas riigikogu saalis lahendatakse palju ristsõnu ilusti lõpuni ära.
Nii ja naa, eks jäetakse ikka poolikuks ka. Aga ega vist suisa istungisaalis ristsõna-dega eriti ei tegeleta.
