JUHA MIETO: Lapsed on innukad, aga neid peab oskama spordi juurde suunata.
Teie tähelepanuväärseim esinemine spordiareenil oli sajandiksekundiline kaotus Thomas Wassbergile 15 km distantsil Lake Placidi olümpiamän-gudel. See on kahtlemata talispordi ajaloo dramaatilisemaid hetki. Millised tunded teid valdasid, olles nii napilt kaotanud soomlaste põhirivaali, Rootsi suusakuulsusele?
Soome ja Rootsi on naaberriigid ja nende vahel käib alati kõva võistlus, nagu ka jäähokis. Aga mulle on Rootsi alati alati olnud väga lähedane maa, ma olen seal palju suusatanud, saatus on seal olnud alati minu poolel. Kui aga kaotasin Lake Placidis, pidasin kümme minutit aru ja mõistsin, et see on meeste mäng, milles Wassberg oli parem. Ja enam ei igatsenudki seda medalit.
Paljusid tolleaegseid olümpiavõitjaid avalikkus enam ei mäleta, aga soomlase Juha Mieto ülinappi kaotust teavad suusahuvilised tänaseni. Ehk oli see mingis tähenduses rohkem võit kui kaotus?
Sellest ongi minu meelest olnud rohkem kasu kui kahju. Kõik tuleneb sellest, kuidas oskad seda kaotust võtta.
Kui ma oleksin kibestunud ja sünge, oleksin sellega tunnustanud kaotust. Mul on muudki elus – võidust enese üle piisab!
Kui palju on see, mis on Soome suusatamisega hiljem toimunud, teile mõjunud? Soomlastel on olnud ju tippaegu, samas ka tohutuid mõõnaperioode, nagu näiteks see dopingujama.
No kuule, tippsport on elusektor, kus ikka tulemused lähevad kord ülesmäge ja kord allamäge. Ohtlikum neist on tipusolek, kui selle kõrval unustatakse järelkasv. Kui tipud seejärel tasapisi lõpetavad, märgatakse ühtäkki tühjust. Kogu aeg peab muretsema järelkasvu eest, just see nõuab pikaajalist tööd. Ei tohi jätta ühtegi aastat kõrvale, rääki-mata mingist viiest aastast. Kui siis tipud lõpetavad, on viieaastane tühjus ja väikese hoiatava näitena ongi Eesti, kellel on praegu väga edukas minek OM-, MM-tasemel, kuid tasub meenutada seda, et tipud mingil etapil lõpetavad … Veel tasub jälgida kõrge elatustaseme mõju. See nõuab veel rohkem tööd vanematelt, et saada lapsed noores eas mitmekülgselt kehakultuuri harrastama. Kui meil on põhi korras, võib ükskõik millisel spordialal saada häid tulemusi.
Halvasti on siis, kui see unustatakse ja eestvedajad uhkeldavad, et nüüd ollakse tipus.
Soomes oli suusatamise taseme languse ohu vastu valmistutud. Lahti dopingujuhtum lõhkus kahjuks meie suustamises palju, aga neil, kes sellest puutumata jäid, oli treenitus olemas. Sellest pääsenud noorsugu on innukas tegija.
Mis ootab Teie arvates ees Eesti suusatamist pärast seda, kui Veerpalu-Šmiguni-Mae põlvkond on lõpetanud?
See on pikk langus allamäge, juhul kui ei hoolita järelkasvust. Igal aastal peaks tulema uusi vanuseklasse, uusi noori, ja kogu aeg peab tegutsema nii, et ei tekiks seda vahepealset tühjust. See nõuab lapsevanematelt ja spordijuhtidelt palju. Eesti on vabanenud iseseisvaks riigiks, elatakse mõnusas maailmas ning noorus teab varasematest aegadest ainult ajaloost. See olukord nõuab lastelt ja vanematelt palju. Lapsed on sama innukad kui varemgi, aga neid peab oskama mänguliselt spordi juurde suunata.
Kui lõpetasite tippspordis 1980-ndate lõpul, millised olid siis plaanid oma kuulsuse ärakasutamiseks järgnevas elus?
Kui ma lõpetasin, ei teinud ma mingeid edasisi plaane. Kuni Eduskunna (Soome parlamendi) liikmeks valimiseni tegutsesin vabakutselisena. Kõik on hästi, kui saan olla iseendana, juhul kui müün ennast kaubana, tuleb mul probleeme. Ma olen olnud looduselaps, mind on võetud sellisena ja ma ei ole kuhugi pürginud. Mul ei ole olnud enne Eduskunta minekut mingit püsivat töökohta.
Millest see poliitikasse mineku plaan tuli?
Ma olen alati olnud huvitunud ühiskonna asjadest, kuid ei ole kunagi olnud poliitik. Olen tänulik, et pääsesin sinna, see on üks eluetapp. Ja võtame rahulikult, ma ei pürgi kõrgemale, õnneks olen juba 57-aastane. Ma ei hakka seal kõrgemas poliitikas liikuma, kuid avan suu, kui seda vajatakse.
Kas on olemas selline võimalus, et Juha Mietost saab Soome Vabariigi president?
Ei ole võimalik! Aga selline lugu juhtus küll, et kord olime rauakaupluses koos Lasse Vireniga, kes on olnud Eduskunnas kaks perioodi. Oli see aeg, kui Mauno Koivisto valiti teist korda presidendiks. Tulid siis neli vana memme mu juurde ja hakkasid kõva häälega seletama, et hakkaksin järgmiseks Soome presidendiks. Lassegi vaatas pikalt minu poole ja siis hüüdsin memmedele kõva häälega: “Vabandust, ma ei kuulnud, mida ütlesite!”
Küsis: Mati Palmet
Foto: Mati Palmet
