JANE SALUMÄE: Ma ei taha joosta kehvemini oma rekordist
XXV Paide-Türi Rahvajooksu korraldajad kutsusid sel aastal osalema kõiki selle jooksu seniseid võitjaid. Kaugeima külalisena tuli Hispaaniast kohale Eesti kõigi aegade edukaim naispikamaajooksja Jane Salumäe.
Millises vanuses said aru, et omad hoopis teistsuguseid võimeid kui teised lapsed?
Alustasin sporditegemist ujumisega 8-aastaselt. Kergejõustikuni jõudsin alles 23-aastaselt, nii et mul võttis see päris palju aega.
Kes tuli mõttele, et sinust võib jooksja saada?
Lisaks ujumisele tegin veel odaviset, rekordiks jäi 44.92. Tollal olin rahul, aga praegu tundub küll jube vähe. Tänu Uno Källele hakkasin jooksmisega tegelema, tema arvas, et minust võib jooksja saada.
Jooksmine on mulle kogu aeg meeldinud, juba sellest ajast, kui päris plika olin. Poistega sai alati õues joostud. Mul olid sõbrad kõik poisid, tüdrukuid polnud.
Kas jooksid ka poistest kiiremini?
Kindlasti mõnest ikka kiiremini ka.
Aga lapsed tahavad ju enamasti palli mängida või mõnda muud põnevusega seotud spordiala harrastada. Mis tõmbas sind jooksu poole?
Minu jaoks on tähtis see pingelangus, mis jooksuga kaasneb. Tuled jooksmast, käid pesemas ära ja siis tunned, kuidas on rohkem energiat tulnud ja võid jälle jätkata selle tööga, mille enne pooleli jätsid.
Aga kui tuleme tagasi tippspordi juurde, siis 23-aastaselt alustades peaks inimene olema juba nii küps, et oskab ka eesmärke seada. Millised eesmärgid võtsid endale jooksjatee alguses?
Ei olnudki selliseid konkreetseid eesmärke. Mulle meeldis joosta ja Uno Källe ütles, et minust võib saada jooksja. Siis ma ei arvanud, et peaksin püstitama Eesti rekordeid või võitma maratone. Aga kõik tuli iseenesest ning endalegi üllatusena, et see tõus oli nii kiire. Ja kui siis maigu suhu sain, hakkasin ka eesmärke seadma.
Milliseid?
Noh ikka jõuda kaugemale, tulla esimese kolme või kaheksa hulka EM-il või MM-il. Eks selleks ju sporti tehakse.
Pikamaajooksjatel on tihti õige pikk sportlasekarjäär. Millest on see tingitud?
Pikamaajooksjate pikk karjäär on tingitud eelkõige sellest, et maratoni saab teha ühe aasta jooksul vähe. Et hästi joosta, ei saa teha rohkem kui kaks maratoni aastas. Ja sellepärast need aastad lähevadki, enne kui tulevad kogemused. Ei ole võrreldav see kogemustepagas, mis on 25-aastasel jooks-jal või 35-aastasel. Siis sa juba tead, kuidas taktikat valida, kus on su nõrgad kohad, ning tunned juba ka rivaale, sest mara-tonijooksjate hulgas on konkurendid aastaid üsna samad.
Kas selle aja jooksul tekivad ka mingid isiklikku laadi suhted? On see tähtis, kellega rajal koos jooksed?
Seda tead juba eelnevalt, kui sinu mäned˛er müüb sind võistlusele, uurib ta alati välja, kes seal veel võistleb. Selle järgi kujundan ka oma jooksutaktika.
Kas on ka neid, kellega ei taha eriti koos joosta?
On ikka. Nendega, kes mind tihti võidavad.
On see nende ainus süü või on asi ka iseloomus?
No on ikka iseloomu küsimus ka. Kellel on tugev karakter, see ka tihti võidab.
Kas jooksjal on ka selliseid karme režiimipiiranguid nagu balletitantsijal, kes kogu karjääri unistab ainult sellest, millal saab volilt kõhu täis süüa?
On kindlasti. Ja just neil, kellel on kalduvus kergelt kehakaalu juurde võtta. Pead teadma, millal ja kui palju süüa süsi-vesikuid, millal proteiine. See peab olema tasakaalus.
Kas tippspordina võib maratonijooks ka tervist kahjustav olla?
Loomulikult. Miski pole hea, kui seda liiga palju teha. Mõjub liigestele ja lihastele ning ka traumad kipuvad tulema.
Kas suure spordiga on Jane Salumäe nüüd lõpetanud?
Jaa, täielikult.
Ei jookse enam kunagi ühtegi maratoni?
Kindlasti mitte. Ma ei taha joosta kehvemini oma rekordist. Seda ma ei saa endale lubada – jääks kripeldama. Mu eneseuhkus ei luba seda ka poolmaratoni või
10 000 meetri puhul.
Mis imetrikk tõi Sind Hispaaniast Eestisse osalema Paide-Türi rahvajooksul?
Selle imetriki nimi on Ervin Runnel. Ta suutis mu nii ära rääkida, et ma ei saanud isegi aru. Hetk ei olnud mulle üldse sobiv, aga et sai ainult nelja päevaga ära käia, suutsin selle oma plaanidesse mahutada.
Mis oli see, mis viis Sind jahedalt Eestimaalt elama päikeselisse Hispaaniasse?
Üks inimene on see põhjus, miks ma siit ära läksin. Inimene, kellega olen nüüd juba kuus aastat koos elanud.
Kes ta on?
Minu abikaasa. Ta on spordi füsioterapeut ja töötab Hispaania jalgpallikoondisega.
Kuidas kohtusite?
See oli 1999. aastal Sevillas, kus olin MM-iks valmistumas. Mul ei olnud ühtegi massööri ega füsioterapeuti. Ja seal oli üks noormees, kes käis sellise kohvriga ja millegipärast mõtlesin, et see peab küll füsioterapeut olema, ning palusin, kas ta saaks mind aidata massaažiga. Aga tema oli minule juba varem silma peale pannud. Ja nii tekkis selline sõprussuhe. Enamat ei saanud olla, sest elasin siis teise inimesega koos. Tulin Eestisse ja unustasin ta juba praktiliselt ära. Aga tema ootas kaheksa kuud. Järgmine start oli mul Prahas, kus katkestasin, sest jalg hakkas valutama. Tema siis helistas mulle ja kutsus Madriidi, et teha mulle ravi. Siis oli juba aasta 2000 kevad ning sellest ajast jäime kokku.
Kas mehe sugulased on Su omaks võt-nud? Hispaanlased pidid kõva kestaga olema.
Nad on väga-väga kõva kestaga. Seda oli kohe alguses näha – distants oli sees. Aga kui nähti, et tegemist on tõsise inimesega, kes teab, mida tahab, ei olnud enam probleemi. Siis olin ma sellesse peresse hästi teretulnud ja mind hoitakse seal väga. Raul isegi imestab, et ma kõikidele meeldin. Mul on hästi vedanud abikaasaga ja mul on vedanud ka abikaasa perega. Esmalt küll kõik kahtlesid, sest olin ju teisest riigist ja rääkisin teist keelt ning alguses suhtlesime üldse inglise keeles.
Kuidas hispaania keel kätte tuli?
Ainult suheldes. Käisin esimesel aastal kõigest ühe kuu kursusel ja sealt edasi olen ainult suhelnud ja suhelnud.
On sul anda mõni väärt nõuanne noorele sportlasele, kes tahab pikamaajooksule spetsialiseeruda?
Kindlasti see, et liiga varakult ja liiga suure tuhinaga pihta ei hakkaks. Kuna maratoni võib joosta päris kõrge eani, on aega sellega tegeleda küll. Alguses ikka võiks keskmaajooksuga tegeleda ja kui siis selgub, et on annet ja tahtmist, võib pikematele distantsidele edasi minna.
Küsitles Mati Palmet
Foto: Mati Palmet
