GAUTE KIVISTIK: Vahest üht vastust kümnest tean päris kindlasti
Olete mitu hooaega „Eesti mängu“ juhtinud. Kui paljusid vastuseid neile küsimustele te ise peast teate?
No seal ikka on mõni, mida tean. Las ma nüüd mõtlen kohe. Vahest üht vastust kümnest tean päris kindlasti, aga mõnd võin aimata ka.
On teil mõni lemmikteema, milles end kõige kindlamini tunnete?
Varia on selline hea lai ja ebamäärane valdkond, kus tõenäosus millelegi pihta saada on suurem. Sport näiteks aga ei ole üldse. Ma ütleks, et see on mul kohe nõrk teemadering.
Aga olümpiat jälgisite pinevusega?
Nägin üht asja algusest lõpuni – neljapaadi veerandfinaali. See oli küll tore lühike ala. Silmanurgast ikka muid ka. Kui Kanter ja teised Eesti mehed heidavad, siis olen ikka ka teleri ees ja elan kaasa.
Mõni tore fakt on teil „Eesti mängust“ kõrva taha pandud?
Sellega on säärane hull lugu, et kuna neid saateid tehakse neli tükki päevas ja mul on selle ümber nii palju muud askeldamist ka, siis tavaliselt mõtlen, et näe, see on huvitav fakt … Ja järgmisel hetkel on see peast pühitud. Ma suudan need asjad tõesti väga kiiresti ära unustada. Nii et eneseharimise mõttes sellest väga suurt tolku muidugi ei ole kahjuks.
Olete te ise muidu suur mälumängude sõber?
Ma ei tea, kuidas noorema põlvkonnaga lood on, aga ma arvan, et kõik minuvanused on mälumängu-dega päris palju kokku puutunud. Vanasti oli ju „Mnemoturniir“, mida kõik tingimata jälgisid. Raadiost sai ikka mälumänge kuulatud.
Tegelikult on siiamaani nii, et kui raadiost mäng tuleb, jään huviga kuulama. Sest ega seal ju öelda kohe, et „Ma tean!“ või „Ma ei tea!“. Seal arutatakse õige vastuseni jõudmiseks ikka väga palju erinevaid liine läbi, mida on tõesti huvitav kuulata. Nii et mälumänguhuviline olen ma küll. Ma arvan, et eestlased on seda üldiselt väga palju – kui telest või raadiost klassikalist mälumängu ei tulegi, sobivad ka kõik asendusained.
Aga ristsõnad? Neid armastate lahendada?
Ristsõnadega on lugu säärane, et olen neid oma elus lahendanud vist üldse kaks tükki. Ma mäletan päris hästi, et umbes seitse aastat tagasi pidin sõitma Pärnust bussiga Tallinnasse. See selline pikk ots, nii mõtlesin, et ostan bussi peale ristsõnu kaasa. Nii tegingi. Ja olin väga üllatunud, kui ruttu kogu tee läks! Aga muidu ma neid ajalehesabast ei otsi.
Sudokutega olete tutvust teinud? Need on väga popid mõistatused ju.
Vot sudokutest ei saa ma mitte midagi aru. Või ei, ma isegi teooriat tean, kuidas neid lahendama peaks, aga ühtegi numbrit ma ise nende kastikeste sisse küll kirjutanud ei ole. Sellised numbrilised mõttemängud on minu jaoks ikka veidi võõrad. Mulle meeldib rohkem tegeleda igasuguste lingvistiliste mõtteharjutustega.
Kuidas veel mälu treenite?
Igapäevane elu on ju päris pikka aega olnud selles mõttes väga kurb, et me oleme nii harjunud kõiksugu agentuuridest tulevate uudistega. Peab neid ju lugema ja nii jääb muuks mälutreeninguks vähe aega. Tuleb end vormis hoida nende vahenditega, mis käepärast on.
Suvi pole küll väga ilus olnud, aga puhata ikka olete saanud?
Sellist klassikalist puhkust, et lähed lihtsalt ja oled mitu nädalat, ei ole mul sel sajandil küll veel olnud. „Eesti mäng“, mis salvestati ju ka ette ära, on ainult üks asi, millega tegelen. Igapäevane raadiotöö on ju samuti vaja ära teha – praegugi istun raadios – ja muud salvestused tulemas, nii et päris puhata ei saagi. Tegemist on kogu aeg küllaga.
Kes on „Eesti mängu“ kõige kõvem mälumängur? Räägitakse, et mullu hiilanud Contra on tänavugi suures hoos.
Jah, Contral läks mullu hästi ja läks tänavu ka. Aga kui kaugele ta täpselt jõudis … No isegi seda ei mäleta enam! Mis mälumängu juht see selline on …
Küsis Kai Väärtnõu (Naisteleht)
Foto: Ülo Josing/ERR
