ERIKA SALUMÄE: Ärge tahtke olla tippsportlane, tahtke teha sporti
Tuntud sportlastel on see oht, et teevad oma “suured asjad” nooruses ära ja kuigi hiljem saadavad elus korda palju head ja huvitavat, on nad ikka inimeste jaoks eelkõige olümpiavõitjad.
Kas see häirib, kui mõni praegune ettevõtmine ei tundu nii kaalukas kui minevikusaavutused?
Seda olümpiavõitja staatust ei võta keegi ära. See on väga hästi tehtud töö ja suur tunnustus.
Aga oma erinevaid ettevõtmisi ma ei tahaks kaaluda. Olen teinud mitmeid otsuseid ja teinud neid edukalt. On palju huvitavaid asju, mida veel teha, ja mina neid kaalule ei aseta.
Igal sportlasel saabub ükskord hetk, kus tuleb identiteeti muuta. Paljud valivad treeneri ameti, julgemad suunduvad päris uutele jahimaadele. Erika Salumäed märgitakse sageli ära poliitikuna. Kas tunnete, et see ongi nüüd see õige asi, millega edasi minna?
Võib öelda nii, et olen poliitik, kuid olen kindla valdkonna poliitik. Ma ei valgu niimoodi laiali, nagu see paljudega kipub juhtuma.
Ma ei läinud teadlikult poliitikasse. Ma olen sinna jõudnud oma tegevuste kaudu. 1996. aastal lõpetasin tippspordi. Pärast seda olen tegutsenud noortega ja püüdnud lahendada noorteprobleeme ning see on käsikäes olnud ka poliitikaga.
Kas on oma õigete eesmärkide nimel tulnud paljastada palju valesid?
On. Ja eks sellepärast olen ka saanud palju nahutada, aga see-eest olen saanud rahulikult magada.
Spordis õnnestus saavutada kõik mis võimalik. Kas tegevus ühiskondlikus elus on välja viinud nende tulemusteni, mida sai planeeritud?
Poliitikas ei saa päris nii lihtsalt seda määratleda. Spordis on lihtsam – on kindlad reeglid ja mõõdetavad tulemused. Võin praegu öelda nii, et tulemus on olemas ja tulemuslikkus läheb ülespoole. Aga kui tippspordi kõrgeim saavutus – olümpiavõit – peaks olema kättesaadav nii umbes 8 aasta jooksul, siis noorsootöö tegelikud viljad avalduvad ehk alles 20 aasta pärast.
Kas praegu alustajatel on lihtsam või raskem jõuda tippu kui neil aegadel, mil Erika Salumäe ennast maailma parimate hulka treenis?
Võin praegu kohe julgelt öelda, et mina isiklikult ei oleks tänase seisuga saanud tulla tippsporti ega jõuda olümpiavõiduni. Praegune süsteem sellises keskkonnas, kus mina kasvasin, ei soosi seda.
Kas on asja võimalik parandada?
Jah, praegu ma tegelen sellega. Tahan luua sellist süsteemi, kus lapsel oleks võimalik pääseda treeningutele nii, et vanema rahakott sellest tühjenema ei peaks.
Kas sellise olukorra jätkumine toob kaasa ka Eesti tippspordi üldise taseme langemise või on paremini rahastatud noorsportlastel nii palju paremad treeningu-tingimused, et üks korvab teise?
Kui nii edasi läheb, siis see tase hakkab kindlasti mingil ajal langema. Praegu veel eriti nuriseda ei saa, kuid Värniku-suguseid noormehi oleks kindlasti vaja juurde leida, et oleks kohapeal konkurents teravam ja sellega kasvaksid veelgi tulemused.
Sportlased on enamasti head planeerijad. Millised on Erika Salumäe järgnevad eluplaanid?
Ega ma usu jah eriti neid inimesi, kes ütlevad, et nemad oskavad elada ühe päeva korraga. See pole lihtsalt võimalik. Minu plaanid on endiselt oma eluvaldkonnas toimetada. Jätkan kindlasti Tallinna linna poliitikas ning kandideerin eelolevatel valimistel Mustamäel *. Soovin viia edasi seda, mis seondub noorte, spordi ja kultuuriga.
Kas ristsõnad köidavad?
Teatud momentidel jah. Oli aeg, mil ostsin neid lausa pakkide viisi. See oli siis, kui tuli palju lennata ja lennukis on ristsõnad ideaalne ajaviitevahend. Näiteks raamatu lugemisele on lennureisil suhteliselt raske keskenduda.
Kas poes müüdavate ristsõnade raskusaste on liiga kerge, liiga raske või paras?
Eks see hinnang sõltub lahendamiskogemusest ja -vilumusest. Aga õnneks on müügil piisavalt erineva raskusastmega ristsõnu.
Mida soovitada noorele sportlasele, kes tahab tulla olümpiavõitjaks?
Eks igal sportlasel ole oma marssalikepike taskus. Ma soovitan hoopis nii: ärge tahtke olla tippsportlane, tahtke teha sporti.
*Vestlus Erika Salumäega leidis aset enne kohalike omavalitsuste valimisi.
Küsitles Mati Palmet
Fotod Ly Menov
