Kuidas sobitada kultusmuusikali naispeaosatäitja rolli inimest, kes 20-aastaselt räägib nagu vanainimene, kelle vaikimine ütleb rohkem kui väljaütlemine, kelle mõtted tunduvad sama sügavad kui silmad? Kurbust ja enesekindlust, ehk natuke veel midagi on 20-aastase lauljatari Liisi Koikson silmades.
Jim Jacobsi ja Warren Casey muusikali kangelanna kehastaja Liisi Koikson leidis lugejate rõõmuks aega intervjuuks Suurtele Ruutudele. “Kas see on “Grease’i” kohta?” küsib ta vaid.
Just Liisi on 24. märtsil Tallinna Linnahalli laval esietenduva pop-muusikali «Grease» Sandy Olsson, kes koos Danny Zukoga (Priit Võigemast) moodustavad noore armastajapaari. “Mina olen selline rõõsa teiste tüdrukute kõrval, ei suitseta ega midagi,” ütleb Liisi. Etenduse lõpuks suitsetab Sandy ka. “Ei tea, kas see on nüüd hea õppetund?” küsib Liisi.
Ta vastab kannatlikult telefonikõnedele, leiab aega vastata küsimustele, mille tagamaad talle teadmata ja ka inimesed teisel pool vahel võõrad. “Tere, mina olen Liisi,” ütleb ta lumesajuses Tallinnas kohtumisel kätt ulatades. Repliigid on tal rahulikud.
“Kas lähen jalgsi?” küsib ta rahulikult, kui autoga Tallinna liiklusärevuses püüan keelumärgi alt läbi lipsata.
Ta ei lase end pildistamisest häirida, ei mängi, ega ole liialt reserveeritud. “Jah, mul on müts ja kindad kaasas,” vastab ta fotosessiooniks rannale astudes.
70. aastatel pöördeliseks peetud muusikal «Grease» toob Linnahalli lavale tüdrukute- ja poistekamba mitmetahulised suhted. “Koolielust, tavaline lugu,” ütleb Liisi.
Omal ajal lennutas just see tükk John Travolta tähtede sekka. “Nii ja naa,” ütleb Liisi menuvõimalust kommenteerides. “Eks näis,” ütleb ta, tõdedes, et inimesed, kes 70ndatel noored olid, on nüüd vast natuke vanemaks saanud.
Ta on mänginud muusikalides «Evita», «Miss Saigon» ja «Helisev muusika». Lisaks Otsakooli muusikalis «Minu veetlev leedi». “Üht-teist olen ikka teinud,” ütleb Liisi.
“Ei teretanud küll,” ütleb ta, kui uurida, kas ta on Priit Võigemastiga ka enne kokku puutunud. “Sanderi (Mart Sander – toim.) ja Sepoga (Sepo Seeman – toim.) olen läbi käinud,” vastab ta pärimisele teiste näitlejate kohta.
“Vast pigem kaheksaselt,” ütleb, kui küsida, kas ta oli lauljakarjääris kindel juba 10-aastaselt. “Eks paistab,” rahustab ta hoogu, kui tuleviku kohta uurida.
“Suurel laval on raske mängida, rahvas istub ümberringi, ei tohi kellelegi selga pöörata,” kõlab vastus naiivsevõitu küsimusele lavapelguse kohta.
Mida võib pakkuda maailmas laineid löönud muusikal, kus laval üle 60 näitleja, laulja ja tantsija, Eestimaa inimestele? “Seda peab vaatama tulema, ega ma ise ka veel kõike ei tea,” ütleb Liisi. Suures muusikalis kaasalöömine on näitlejate ja lauljate jaoks tavaliselt üsna tulus. “Ma arvan küll jah,” vastab ta, kui küsida, kas talle makstakse viisakalt. “Ma ei tea,” vastab ta, kui küsida, kuidas koolis edeneb. “Lihtsalt tunnen,” ütleb ta hea publiku äratundmise ja “natukene usun,” jumala kohta.
