MIKA SALO: Endine vormelistaar ralliradadel
Selle aasta Saaremaa ralli osalejate nimekirjast võis leida endise vormelipiloodi Mika Salo nime.
Kui suur on vahe vormel 1 ja rallispordi vahel?
Need on täiesti erinevad maailmad. Rallispordis pead harjuma sõitma erinevates ilmastikuoludes ja erineval teekattel, vormelis toimub kõik asfaldil. Vormelis sõidetakse samal ringrajal, ralli-spordis toimuvad kiiruskatsed erinevatel radadel.
Ringrajasõitja eeliseks on see, et alati on soe ja koht, kus olla. Vormelisõit oli minu töö, see oli väga tõsine töö ja vaba aega seal ei olnud. Ralli on hobi. Kui tahan, siis lähen ja osalen, kui ei taha, ei lähe. Ka atmosfäär on täiesti erinev. Vormel 1 oli tõeliselt kõva töö, ma olin kodust ära 340 päeva aastas. Kogu aeg hotellid, võidusõidud, testid – see oli raske.
Olete olnud juba esimesel rallihooajal küllaltki edukas. Kas see oli ootuspärane?
Ei, kindlasti mitte. Ala on ikka nii erinev vormelist. Võin näidata häid aegu asfaldil, aga sõit kruusal on minu jaoks veel väga raske. Ma ei saa veel autot kurvides nii palju kiirendatud, see kõik vajab väga palju harjutamist, enne kui saan välja sõita selliseid aegu nagu tipptegijad N grupis.
Kas ohud on teie jaoks autospordis tähendust omanud?
Üldse mitte. Ma pole sellest kunagi mõelnud. Tänapäevased võistlusautod on väga turvalised. Selle aja jooksul, mis mina olen autospordis olnud, on võidusõiduautod läinud väga palju turvalisemaks. Ainus probleem on kiirus, mis on praeguseks kasvanud nii suureks, et õnnetuse korral ei saa miski päästa sõitjaid traagilistest tagajärgedest. Ja seda nii ringrajal kui ka rallispordis. Nüüd on pigem tähtis leida võimalusi kiiruste vähendamiseks kui ehitada veel turvalisemaid autosid.
Erinevalt vormelautost on ralliautos lisaks sõitjale ka kaardilugeja. Kas see ka kuidagi pingestab, et oled roolikeerajana vastutav ka teise elu ja tervise eest?
Kui aus olla, siis ma ei mõtle temast. Mõtlen endale ega taha haiget saada. Olen autospordis olnud ligi 35 aastat, saanud korduvalt raskeid vigastusi, kuid ei midagi mega-tõsist, nii et olen siiani elus. Muidugi on raskem, kui ka teine on autos, kuid kui sellele kiiruskatsel mõelda, hakkad väga aeglaselt edasi liikuma.
Näiteks kui ma sõidan maanteel igapäevases liikluses ja mul on teised inimesed autos, sõidan alati väga aeglaselt. Üksi sõidan palju kiiremini.
Kas on olnud ka plaane naasta Vormel-1 radadele?
Ei-ei. Vormeli-1-ga on lõpetatud. Olen juba 40-aastane, Vormel 1-s peaks olema 25. Mul on kaks last, tahan olla nendega koos ja oma lapsi ise kasvatada. Vormelisõitja peaaegu ei näegi oma perekonda.
Aga ma sõidan teistsuguste autodega. Osalen Maseratiga GT meistrivõistlustel ja see meeldib mulle. Seal on ainult viis võistlust aastas ja see on fun.
Kas olete mõnikord mõelnud, miks tuleb põhjamaadest nii palju häid autosportlasi?
Seda on raske öelda. Arvan, et asi on suhtumises – ära kunagi anna alla. See on ainus põhjus, mida mina oskan välja tuua.
Mida arvate Eesti rallisõitjatest? Kas meil on praegu lihtsalt hea tähtede seis või on tõenäoline, et Eesti saavutab ka pikas perspektiivis rallimaailmas sarnase positsiooni nagu Soome?
Miks mitte. Eesti meistrivõistluste tase on ju väga kõrge. Sama kõrge kui Soome omadel. Peab olema noorte järelkasv, mille tagavad treeninguvõimalused ja nende inimeste olemasolu, kes tegelevad poiste arendamisega, nii nagu see on praegu Soomes korraldatud.
Küsitles Mati Palmet
Foto: AOP
