FRODE ESTIL: Ma arvan, et ei ole probleem olla sõbralik inimene ja suusatada kiiresti.
Kesk-Norra väikelinna Merakeri puusepa Kjelli ja õpetaja Berna poeg Frode Estil sai suusad alla enam-vähem samal ajal käimahakkamisega, sest kodu ümber olid kõikjal suusarajad. Et huvile lisandus veel suurepärane sportlaseanne, oli tulevik sellega määratud. Praeguseks on Estili võitudekontos ainuüksi MM-i medaleid kaheksa, neist pooled kuldsed. Ka Torinos võidetud hõbe oli juba neljas olümpiatrofee. Salt Lake City’s võidetud kaks kulda ja hõbe tõid kaasa korraldajatepoolse erilise tähelepanuavalduse – sealses Soldier Hollow’s kannab üks mäeküngas nüüd Frode Estili nime.
Saavutused pole norralast uhkeks teinud. Kui eestlastest sõbrad Jaak ja Andrus külla kutsuvad, et Valgehobusemäel üks võistlus maha pidada, tuleb küll. Seal jutule saimegi.
Räägitakse, et Sul on eestlastega mingi eriline side?
Olen Jaaguga (Jaak Mae – M. P.) hea sõber sellest ajast, kui tema ühe aasta Norras koolis käis. Olime siis 19-aastased. Meist said lähedased sõbrad ning hoiame kontakti tänaseni. Hiljem lisandusid sellele kohtumised suusarajal nii Andruse kui ka Jaaguga.
On see tõsi, et tänaseni panevad praktiliselt kõik norralased väikestest lastest kuni vanuriteni talvel suusad alla?
Päris nii see tänapäeval enam ei ole, kuid suusatamise positsioon on Norras siiski tugev. Lihavõttepühade ajal lähevad küll peaaegu kõik perega suusatama. Tehakse lõket ja küpsetatakse vorsti. See on üks osa Norra traditsioonidest. Aga viimastel aastatel jääb lund järjest vähemaks. Mägedes see muidugi probleem ei ole, kuid just suuremate linnade ümbruses ei pruugi talvel suusatamiseks lund jätkuda.
Oled Sa vahel mõelnud, et arvestades norralaste üldrahvalikku suusatraditsiooni, oleks võib-olla õiglane, kui Norra võidaks enam-vähem kõik olümpiakullad?
Norra on väga väike maa ja kuigi meil on palju häid suusatajaid, on meist palju suuremaid riike, kus samuti talispordialadesse väga tõsiselt suhtutakse. Eriti tugevalt treenivad praegu sakslased, saavutavamaks ülemvõimu murdmaasuusatamises.
Nendel olümpiamängudel Norral õnne ei olnud. Minu lemmikdistantsil oli meil neli väga head klassikasõitjat, aga suuskade ettevalmistus läks väga halvasti ning mina olin norralastest parimana 17. kohal. See oli Norrale kohutav pettumus. Heade suuskadega oleks kõik neli norralast võinud olla esikümnes.
Kuidas norra rahvas sellist ebaedu vastu võtab?
Kõige rohkem pettus meie rahvas muidugi Marit Bjørgenis ja Ole Einar Bjørndalenis. Nemad olid suurimad favoriidid. Meeste suusatamise tulemustes ehk nii kindlad ei oldud, aga teatesõidu 5. koht oli norra rahvale katastroof. Juba 10–15 aastat on harjutud sellega, et Norra harilikult võidab teatesõidu.
Kuidas on Norras lood suusatajate järelkasvuga? Kas ebaedu olümpial võib ka noorte indu kahandada?
Ma arvan, et meil on väga hea uus noor põlvkond peale tulemas. Juba praegu teevad nad tulemusi, mis annavad alust arvata, et Norra murdmaasuusatamise tulevik on helge.
Vahel räägitakse, et sportlane ei saa olla liiga hea inimene. Sind, nagu ka Jaaku ja Andrust, kirjeldatakse enamasti väga lahke ja sõbraliku inimesena. Kas selline iseloom võib tippspordis ka segav olla?
Ma arvan, et ei ole probleem olla sõbralik inimene ja suusatada kiiresti. Kui oleme suusarajal, on meis kõigis piisavalt võiduks vajalikku sportlikku raevu. Kui oleme rajal, kontsentreerume 100% võistlusele, pärast võistlust oleme aga jälle normaalsed inimesed.
Kuidas tunned ennast Eestis?
Olen olnud Eestis palju kordi ja mulle meeldib siin. Eesti rahvas on väga spordihuviline, nad teavad mind ja olen siin peaaegu sama tuntud kui Norras.
Kas lehti lugedes pöörad tähelepanu Eesti kohta käivale teabele?
Jah, muidugi, olen siin nii palju käinud, et kui kuskil midagi Eesti kohta kirjutatakse, loen seda kindlasti. Ja see ei käi ainult spordiuudiste kohta.
Eesti suusatamisel on hetkel parimad ajad. Mis Sa arvad, kas kõik võib meie jaoks olla sama ilus ka viie või kümne aasta pärast?
Raske öelda. Muidugi ei ole teil siin Eestis nii palju suusatajaid kui Norras. Seal on kümme korda rohkem ja vastavalt rohkem ka valikut. Aga kui jätkub häid treenereid ja võimalusi, küll tuleb Eestist veelgi häid suusatajaid. Kuid sellised talendid nagu Andrus Veerpalu või Kristiina Šmigun ei sünni iga päev.
Kui kaua jätkad tippspordis?
Kavatsen osa võtta Sapporo MM-ist, aga see on ka kindlasti minu viimane etteaste tipptasemel.
Mis saab edasi?
Ilmselt asun tööle õpetajana. Minu kodukohas on suusakolledž, kus hakkan treenima noori suusalootusi.
Hetkel, kus oled lähenemas oma tipp-sportlase karjääri lõpule, mis tundub Sulle tähtsam, kas võita Sapporos veel üks maailmameistri kuldmedal või õpetada järgnevatel aastatel välja mõni noor kuldmedalivõitja Norrale?
Raske valik. Mina olen juba palju medaleid võitnud ja isegi kui Sapporos ei õnnestu, olen ikkagi väga õnnelik sportlane. Aga tahaksin küll väga olla tulevase norra olümpiavõitja treener. See on minu suur unistus.
Aga mis saab siis kui kümne aasta pärast helistab Jaak Mae ja ütleb: „Tead, Frode, mul on siin üks tõeliselt andekas noor eesti suusataja!”?
Oleks äärmiselt põnev olla treeneriks mõnele noorele eesti suusatajale, kes tuleb õppima Norra suusakolledžisse, nii nagu Jaak tegi. Ma arvan, et Norras treenimine tegi Jaagu karjäärile palju head, ja soovitan seda ka noortele eesti suusatajatele. Meil on seal palju häid suusatajaid, kellega koos treenida, ja ka väga head tingimused.
Aga milline on Sinu isiklik nõuanne – mis on tegelikult tähtis, et tulla olümpiavõitjaks või maailmameistriks?
Väga raske küsimus. Sul peab olema usku endasse. Kunagi ei tohi alla anda. Üks minu saladusi on see, et olen 18. eluaastast peale olnud ise enda treeneriks. Keegi ei tunne sinu keha ja selle võimeid paremini kui sa ise.
Lembitu Kuuse Frode Estilist: Frode Estil. Andruse kange konkurent juba sellest ajast, kui mehed unistasid mõnel maailmakarikaetapil esikümnesse jõudmisest. Frode jõudis sinna varem ja jõudis varem ka etapivõiduni, aga nüüd on mõlemad kahekordsed olümpiavõitjad.
Iseloomu poolest on nad sarnased – tagasi-hoidlikud, heasüdamlikud ja sümpaatsed.
Ja ausa spordimehe hingega on Frode ka kindlasti. Kui Andrus võitis maailmameistri tiitli igavesti spordiajalukku jääva 0,2-sekundilise eduga, ütles Frode pärast, et seda võitu oligi Eestile rohkem vaja – Andrusest sai tänu sellele võidule rahvuskangelane, aga mida oleks tähendanud Norrale üks maailmameistri tiitel pärast Bjørn Dæhliet?
Küsitles Mati Palmet
Fotod Ly Menov
